Mida tähendab elada maal?

Olin kord lüpsilauda ekskursioonil. Omanik tervitas tulijaid ning küsis: "Kas teie olete linna- või põllumehed?" Kohe oli asi selge, kes on kes. Aga kui rääkida linna- ja maaelust, on asi päris hägune.

Olen elanud Võrus, Tallinnas, Muuga aedlinnas, Tartus ning mõned viimased aastad kahes erinevas 400 elanikuga asulas. "Oh kui tore, et noored maale elama läksid!" öeldakse nüüd mu perele aeg-ajalt, kuigi ma ise küll esialgu ei mõelnud, et maal elan. Ma ei pea loomi ega renoveeri talumaja, elan keskküttega korteris - isegi ahju ei küta. Majad siinkandis on küll renoveerimata, aga seegi maaelu ei defineeri, suur Riia linn on samuti selliseid täis.

Kes siis elab maal? Mõni ütleb, et igaüks, kes elab väljaspool Tallinnat. Seejuures nimetavad paljud Harjumaa valdade elanikud end samuti tallinlasteks, oma kodukoha identiteeti nagu polegi. Ja küllap on nende hoiak ka mõistetav - teenused, töö ja tutvused on ilmselt Tallinnas - keskus tõmbab endasse. Rahvaloenduse andmetel töötab Tallinnas kõigist hõivatutest 43%. Mõnes kontekstis võib Tallinna ja Harjumaa vahele sisuliselt võrdusmärgi panna. Eesti Päevalehe ajakirjanik küsis juba nelja aasta eest: "Kas Eestist on järel ainult üks suur Harjumaa või elab veel keegi ka mujal maal?"  Rahvaloenduse (2021) andmetel elab Harjumaal 46,1% Eesti elanikest.

Mäletan lapsepõlvest, kuidas tallinlased minult küsisid, kas Võrus üldse elektrit on. Nojah.. Olles ise Tallinnas sündinud ja 8 aastat Harjumaal elanud, ei poolda ma siiski "geograafilist diskrimineerimist" justkui oleks meil ainult Tallinn ja "maa". Aga ega niinimetatud maakad huumoriga võlgu jää. Teadupärast on Tallinn pealinn, aga Tartu on "peaga linn". Väljaspool Harjumaad teavad kõik, et tee Tallinnast välja on alati kaks korda pikem tee kui mistahes distants mujalt Tallinna. Sellepärast tallinlased nii harva muudesse maakondadesse jõuavadki. Näha tallinlast Lõuna-Eestis on kordades haruldasem kui kohata mõnd tartlast Tallinnas või kas või Saaremaal. Küllap on vähene ringiliikumine Eestis üheks põhjuseks, miks paljude tallinlaste jaoks Eesti vaid Harjumaaga piirdub. (Muidugi leidub erandlikke tallinlasi, kes tiirutavad pidevalt mööda Eestit.)

Aga kes siis ikkagi maal elab? Kas diginomaad, kes on sissekirjutatud Tallinna, ent istub läpaka taga oma kordatehtud isakodus Jõgevamaal, teeb kaugtööd ega suhtle ühegi kohalikuga? Või kultuurimaja juhataja, kes tunneb väikealevi ja ümbritsevate külade eakaid, kuulab nende tervisemuresid ja minevikurõõme, korraldab neile üritusi, kuid ise elab Tallinnas? Või mitte kumbki neist, sest nad ei pea loomi ega kasvata endale kartulit?

"Piirid maa- ja linnaelu vahel hägustuvad. Peab ütlema, et maaelu pole kunagi olnud nii „linlik“ kui täna. Põhjuseks on, et paljud noored perekonnad kolivad maale, tuues siia kaasa ka linnaliku elulaadi. Sellele aitab kaasa mobiilsuse kasv ja digitaliseerumine."

Nii kirjutab Joosep Tammo SIIN , jagades antud teemal huvitavaid mõttekäike. Tammo ütleb, et vahet tuleb teha linnastumisel (inimesed koonduvad linnadesse) ja linnalikul elulaadil. Viimasega haakub ka uusmaaka (neorural) mõiste. Linlikku elulaadi võib eksisteerida kõikjal, olenemata haldusjaotusest, ja seda iseloomustavad Tammo sõnul:

- maailmavaadete ja elukäsitluste paljusus 
- mobiilsus ja kiirus
- esteetika
- individuaalse eneseteostuse püüdlus
- digitaalsus

Aga et polariseerunud ühiskond nõuab igas küsimuses ikkagi paksu punast piiri, millega populatsiooni kaheks jagada, siis pakun välja testi, mille abil selgeks teha, kas elad maal või linnas. Leiutasin selle täitsa ise ja mingit teaduslikku alust pole (aga sotsiaalmeedias sellised asjad ju müüvadki):

TEST - Kas sa elad maal?
Mida rohkem jaatavaid vastuseid, seda tõenäolisem, et kahjuks või õnneks elad Sa maal. 

1. Teretad vastutulijaid.
2. Ei lukusta välisust.
3. Sa võid parkida kuhu iganes, välja arvatud sinna, kuhu keegi teine on harjunud parkima.
4. Lähimasse poodi ei lähe sa oma soovide nimekirjaga, vaid küsid müüjalt, mida täna pakkuda on.
5. Koduümbruses kohtad loomi.
6. Koduteel kohtad traktoreid.
7. Tead oma naabritest kõike ja teised teavad ka.
8. Tunned kiusatust inimesi taga rääkida (seotud eelmise punktiga) või halvemal juhul teedki seda.
9. Märkad aastaaegade vaheldumist.
10. Oled autoga lumme kinni jäänud või libeda tee tõttu kraavi sõitnud.
11. Tead, et talvele järgneb mudahooaeg ning oled autoga mutta kinni jäänud.
12. Oled mõelnud neljaveolise auto soetamisele (seotud kahe eelmise punktiga), aga ei saa seda lubada.
13. Ilma autota liigeldes alustad plaanide tegemist ühistranspordigraafiku vaatamisest. Siis selgub, kas üldse, kuhu ja millal minna saab.
14. Enamik naabritest on aastakümneid sealsamas elanud.
15. 20 km raadiuses sinu kodust suleti hiljuti post-/pangakontor, kool, pood, kultuurimaja või raamatukogu. 
16. Potentsiaalsed töökohad on nii kaugel, et mõtled, kas kütuse- ja ajakulu ennast ära tasub.
17. Kõrg- või kutsekooli minekuks tuleb kodust välja, teise linna kolida.
18. Lähim valveapteek asub teises maakonnas.
19. Näed lapsi õues mängimas.
20. Tead, kellelt saab (osta) kohalikke aiasaadusi.