Kas püsiv armastus on olemas?

Nii nagu vanavanemate põlvkond ei osanud noorena unistada püsivast internetiühendusest, ei oska minu põlvkonna noored unistada püsivast paarisuhtest.

Olen korduvalt Facebooki scroll’ides üllatunud stiilis “Mkk? Suhtes? Ta oli ju äsja abielus!” või “Misasja? Kes see on? Alles ta oli suhtes ju hoopis ...-ga ”. Olen siis vaadanud kiitvaid kommentaare ja südamekesi ja imestanud, et ka pildilolija eks-abikaasa on rõõmsalt (?) südamekese visanud sinna. Kas tõesti kõik inimesed rõõmustavad armumisest, ükskõik, mis hinnaga see käib? Või on lihtsalt sotsiaalmeedia kultuur selline kõverpeegel, sest on võimetu pakkuma platvormi sügavateks vestlusteks, hingehoidlikeks momentideks? Kas me elame ühiskonnas, kus abivajajad ei sirutu oma suhteprobleemides abi järgi, vaid pigem jooksevad "uuele karjamaale"? Uuest suhtest on kohe jälle midagi, millele saavad kõik oma südamekesed ja õnnitlused teele panna.

Olen kuulnud juhtimiskoolitustel, et visioon sureb 30 päevaga. Arvestades, et inimene suudab nii mõnegi uue harjumuse omandada juba 3 nädalaga, tundub see täitsa realistlik. Ja selleks, et millegi poole püüelda oma ettevõttes, indiviidi või paarina, tuleb värskendada visiooni järjepidevalt.

Täna on minu vanaisa 100. sünni-aastapäev. Olime sel nädalal vanaema 89. sünnipäeva tähistamas ning süütasime vanaisa auks küünla. Vanaema jutustas lugusid enda ja vanaisa lapsepõlvest, sõjast, küüditamisest, armastusest.. Vanaema kirjeldas nende abielu kui “absoluutset truudust”.

Kas see oli lihtne? Ei.

Kas see oli pingutust väärt? Jah, kindlasti.

Minu vanavanemad jõudsid kokku kasvada 62 aastat enne, kui surm nad lahutas. 

Üks helgemaid argihetki, mida lapsepõlvest mäletan oli see, et kui Mammu või Taada linna suundus, nad suudlesid uksel ning teine läks seejärel köögiaknale abikaasale lehvitama. Kui vanaisa enam linnas ei käinud ning nõrgaks jäi, küsisin temalt, mis on vananemise juures kõige raskem. Ta vastas, et kõige raskem on see, et ta ei saa oma naisele enam puid tuppa tuua, teda aidata nagu mees peaks. Vanaema oli siiski leidlik tema kaasamisel. Kuniks vanaisa vähegi jaksas, viis vanaema talle alati moosipurgid lahti keeramiseks ja munad või vahukoore, et vanaisa need vahule vispeldaks. Mu vend on hiljem kommenteerinud, et vanaema oleks vabalt need ka ise võinud ära teha, kuid oskas toetada ja õhutada vanaisa mehelikku väärikust.

Pärast kõiki nende ühiseid aastakümneid, ühist laste ja lastelaste ja lastelastelaste kasvatamist, koos kuulatud teadusuudiseid, puude riitaladumist, ühiseid hommikusööke, ühiskonnas toimuva arutamist ning muud argist ja ilusat, oli neil kahel aeg hüvasti jätta. Olime vanaisa matustel jõudnud sinna hetke, kus vanaema pidi lahkunu näo katma siidirätikuga. Enne veel meenutas ta, et mõni päev enne lahkumist oli vanaisa vaadanud talle otsa ja öelnud: "Aitäh, et ma Su leidsin!" 

Isegi selle hetke kirjapanek paneb mind nutma. Kuna pidin matustel tookord ka laulma, hoidsin kogu jõust pisaraid tagasi, kuid kui see moment kätte jõudis, purskasin nutma. Selles oli nii palju ilu ja valu ühekorraga. Ma arvan, et vanaema jaoks kestab see hüvastijätt tegelikult iga päev siinse elu lõpuni. Kuniks nad taevas taas kohtuvad. Lein on kõige valjem kutse igavikku. Kinnitus sellest, et on, mida oodata ka pärast surma.

Ka minu isapoolsete vanavanemate abielu kestis vanaisa surmani.

Tegelikult on neid lugusid väga palju. Ma siiralt loodan, hea lugeja, et Sinulgi on mõni eeskuju, kellelt õppida tõelise armastuse ellu elamist.

"Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople, ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu,ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha, tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike. Armastus ei hääbu kunagi." (Pauluse 1. kiri korintlastele, ptk 13)

***

• Kui Sa tunned, et Sinu suhtes pole püsivat armastust või tahad teada, mis põhjustab lahku kasvamist, soovitan kuulata Meego Remmeli jutlust mis räägib südamekõvadusest. See on üks praktilisemaid kõnesid, mida ise korduvalt olen üle kuulanud ja oma südant läbi katsunud.
• Suvist harivat materjali suhete arendamiseks praktikutelt, kes on ikka veel abielus leiad SIIT. 
• Arvad, et abielu on lihtsalt paberitükk? Soovitan lugeda suuremat pilti Timothy Kelleri raamatust "Abielu tähendus".
• Eestis on ka mitmeid häid pereterapeute ja pastoreid, kes on valmis aitama inimesi, kellel on suhteprobleemid. Ära jää oma murega üksi!